Armsad Brüsselis ja selle läheduses elavad eestlased ja mõned muudki, kes märtsi esimesel pühapäeval seal! Pange märkmikusse kirja! Saame kokku! Kodust kaugel olles on ehk oluline teiste samakeelsetega kokkusaamine. Kolm, neli korda aastas on võimalus Rootsi koguduse maja kirikusaalis eestikeelsetel jumalateenistustel ja peale seda kohvilauas kokku saada. On paastuaeg. Üks tark ja tundlik vaimulik on kord öelnud, et kui soovid paastuajal Jumalale sammu ligemale jõuda, tuleks püüda ligimesele kaks sammu ligemale jõuda. Eestikeelsel jumalateenistustel ja kohvilauas on võimalik need kolm sammu teha. Eestikeelsete jumalateenistuste uus algus oli aastal 2011. Leiti soe ja hubane kirikusaal, mille juures oli ka mugav ruum kohvilaua katmiseks, kenaks koosolemiseks peale jumalateenistust. Imekombel avastati, et on üks väga hea kohalik organist, kes armastab Eestit ja oskab eesti keelt. Olid olemas inimesed, kes olid sellest väga huvitatud, et neli korda aastas võiksid eestikeelsed jumalatee

    Tšilli, Lilli! Eesti Selts tõi etenduse vägeva       Eestist Auderghemi lavale  Suursuguse naiste õiguste eest võitleja Lilli Suburgi lugu ette meile mängiti See nimi enne oli võhivõõras Kuid pärast väga tuttav Teatriks Must Kast, Autoriteks Kaija M Külm ja Jaanika Tammaru Lilli sündis aastal „1-8-4-1!“ külas, Maalt linna ta valguse poole läks Ning sai kätte hariduse  Seal kohtas ta Lydia Koidulat, Kes ütles talle ,,Tšilli, Lilli!”, Et panna naeratama liiga tõsist Lillit Tuli ta siis, haritud ja tubli, Pärast kõiki neid aastaid tagasi oma kodukülla, Kus abikäe ulatas kõigile: Lapsendas orvu, kes nimeks Anna sai, Rajas Eesti neiudele kooli  Ning hakkas raamatuid kirjutama, Avas trükikoja ning andis välja ajakirja ,,Linda” Kahjuks lõppes see nii, et trükikoda maha põles Muusika oli väga värske Ennenägematu see etendus oli Kaasahaarav räpp meid võnksuma pani Suuga naksutati, käsi plaksutati, klaverit mängiti Ja kõike seda otse meie silme all Ajalugu meile seletati lõbusal viisil

28. jaanuaril esines Kontakti majas Miksteater , kes tõi Brüsselisse Kristo Tootsi lavastuse „Võti“ . Näidendi autor on Indrek Koff , mängisid Kristo Toots ja Kaia Skoblov . Lugu ise oli lihtne. Lapsevanemad on läinud teatrisse ja jätnud oma viieaastase üksi koju (siinkandis iseenesest mõeldamatu tegu!). Mõne aja möödudes saabub ukse taha vanaisa, kes peaks hakkama lapse järele valvama. Paraku ei leia ta oma taskust korterivõtit ning hakkab lapselast läbi välisukse juhendama, et see otsiks korterist, kas sinna ei ole jäetud võtit, millega uks seestpoolt avada.  Nii nende võtmetega on: pahatihti on need mingite suurte sekelduste peaosalised . Ukse avamisega võib minna aega, isegi kui võti võib sul olla praktiliselt käes – seda mäletame juba kuulsast pika ninaga teatrihuvilise puunuku loost. Igasugune otsimine on aga pigem vaevaline ja lapse lennukas fantaasia viib teda üha uutele mõtetele. Nüüd meenub suurele inimesele, et mäng on väikese inimese töö ... Kangelaslikult meelt heitmata j

  Linnuvaatlus metsamuuseumis Belgia looduskaitseorganisatsioon Natuurpunt korraldab igal aastal jaanuari viimasel nädalavahetusel suure linnuloendusnädalavahetuse. Groenendaali metsamuuseumis, kus on korraldatud nii mõnedki eesti laste sünnipäevad, toimuvad sel puhul töötoad, kus õpitakse tundma toiduplatsil tegutsevaid aialinde ja meisterdatakse neile üks mõnus maiuspala. Metsamuuseumi vabatahtliku loodusgiidina reklaamisin ka meie kogukonna infokanalites võimalust osaleda ning selle tulemusena broneeriti 27. jaanuaril toimunud töötoa 25 kohast lausa 24 eesti peredele. Õnneks oskasid mitmed eesti lapsed ka hollandi keelt ning liitus jooksvalt veel kohalikke peresid, kes kirjas polnud. Muidu poleks mu kahel kolleegil, kellega koos töötuba tegime, tol päeval pea üldse tööd olnud.   Eesti lapsed osalesid töötoas innukalt ning männikäbidest valmisid lindudele maitsvad oksa külge riputatavad suupisted. Miks on aga lindude jälgimine ja nende talvine toitmine olulised? Linnuvaatlus aitab lõ