Eesti lapsed vallutasid taas metsamuuseumi
Linnuvaatlus metsamuuseumis
Belgia looduskaitseorganisatsioon Natuurpunt korraldab igal aastal jaanuari viimasel nädalavahetusel suure linnuloendusnädalavahetuse. Groenendaali metsamuuseumis, kus on korraldatud nii mõnedki eesti laste sünnipäevad, toimuvad sel puhul töötoad, kus õpitakse tundma toiduplatsil tegutsevaid aialinde ja meisterdatakse neile üks mõnus maiuspala.
Metsamuuseumi vabatahtliku loodusgiidina reklaamisin ka meie kogukonna infokanalites võimalust osaleda ning selle tulemusena broneeriti 27. jaanuaril toimunud töötoa 25 kohast lausa 24 eesti peredele. Õnneks oskasid mitmed eesti lapsed ka hollandi keelt ning liitus jooksvalt veel kohalikke peresid, kes kirjas polnud. Muidu poleks mu kahel kolleegil, kellega koos töötuba tegime, tol päeval pea üldse tööd olnud.
Eesti lapsed osalesid töötoas innukalt ning männikäbidest valmisid lindudele maitsvad oksa külge riputatavad suupisted. Miks on aga lindude jälgimine ja nende talvine toitmine olulised? Linnuvaatlus aitab lõõgastuda – see annab võimaluse võtta hetkeks aeg maha ja tunda sidet loodusega. Lisaks saab tundma õppida erinevaid linnuliike, nende tunnuseid ja käitumismustreid.
Talvel leidub looduses vähem toitu – seemneid, marju, putukaid. Külm ilm aga suurendab püsisoojastel lindudel kehatemperatuuri hoidmiseks vajalikku energiakogust. Kui sulelistel pole piisavalt toitu, võib nende kehakaal langeda, mis võib omakorda mõjutada nende tervist ja paljunemisvõimet saabuval pesitsusperioodil.
Aialindudele pakutav toit võiks olla mitmekesine: seemnesegud, pähklid, rasvapallid, puuviljatükid. Erinevad toidupalad meelitavad aeda erinevaid linnuliike, kes meile oma sagimisega siis silmarõõmu pakuvad. Kindlasti ei tohiks unustada pakkuda lindudele sobivast veekausist ka puhast joogivett. See on eriti oluline piirkondades, kus veekogud talvel jäätuvad.
Linnuvaatlused annavad teadlastele linnuliikide käekäigu kohta väärtuslikku teavet. Sel aastal loendas oma aia linde 46 164 entusiasti üle Flandria. Kokku sai kirja 724 776 lindu. Keskmiselt nähti igas aias 22 isendit seitsmest erinevast liigist, mida on veidi vähem kui eelmisel aastal. Esikolmiku moodustasid koduvarblane, rasvatihane ja hakk. Eelmisel aastal oli haki asemel kolmandal kohal metsvint.
Kui jääte mõne linnu määramisel hätta, siis Cornelli ülikooli linnuteaduste osakond on töötanud nutitelefonile välja väga hea rakenduse – Merlin Bird ID. Lisaks fotode järgi tuvastamisele suudab rakenduse osa „Sound ID“ linde määrata nende laulu järgi reaalajas. Ekraanile ilmub audiogramm ning laulva linnu nimi ja pilt. Rakendus suudab tuvastada mitme samaaegselt laulva linnu hääleharjutusi, tõstes sealjuures esile esiplaanil/hetkel laulva linnu.
Suur tänu kõigile osalejatele ja hoiame ka edaspidi silma peal oma suleliste sõprade tegemistel!
KAIRIT KOLSAR
