Liisa-Maria Degen küpsetab juba viis aastat Tartu Kassitoa toeks pirukaid ja kooke Eesti Kooli kohvikusse.  Küsisime Liisalt viis küsimust, et temaga pisut paremini tuttavaks saada. Kuidas tekkis idee hakata heategevuslikul eesmärgil Eesti Kooli kohvikus pirukaid müüma?   Idee tekkis umbes viis aastat tagasi, kui Eesti Kooli kohvikki tekkis. Alguses küpsetasin kooki niisama taskuraha teenimiseks, kuid siis tekkis mõte, et koogi pealt teenitu võiks hoopiski mõnele heategevuslikule organisatsioonile minna. Ja kuna olen juba väikesest peale loomadega üles kasvanud ning käisime tookord palju varjupaikade vahet, tahtsin ise ka oma panuse kodutute loomade aitamisse panna.  Kas tutvustaksid kassituba lugejale lähemalt? Ja miks otsustasid just neid toetada?  Alguses läks kõik pirukate (ja hiljem ka kookide) pealt teenitud raha Tartu Koduta Loomade Varjupaigale, kuid kaks-kolm aastat tagasi otsustasin edaspidi Tartu Kassituba toetada.  Kassituba on vabatahtlike (en...

Käisin 22. oktoobril eesti keele klassiga teatris “Liblikapüüdjat” vaatamas madalate ootustega, kuna arvasin, et see on jälle igav eestikeelne etendus. Tuli aga välja, et polnudki nii igav ja ma ei jäänudki lõpuks magama. “Liblikapüüdja” on triller ja seda oli tunda. Saalis ja laval oli pidevalt ebameeldiv tunne, mis sundis publikut olema tähelepanelik. Lavastus on adapteeritud John Fowlesi romaanist, mis räägib Miranda Grey röövimisest ning Frederick Cleggi tumedast ja vägivaldsest armastusest tema vastu. Lavastus oli  romaanist  päris erinev ja see ei aidanud tükist arusaamisele just kaasa.  Mõnikord oli tegelaste vaatepunkt üsna segane: Miranda ja Frederick ei rääkinud teineteisele, kuidas nad end tegelikult tundsid. Lavastaja oleks võinud Mirandale monolooge lisada, et vaataja saaks tema mõtteid paremini mõista. Miranda muutus aina tüütavamaks ja tihti ei saanud ma aru, mida ta tegelikult tahtis. Oli mulje, nagu ta mängiks Fredericki tunnetega või lihtsalt muutus laps...