EUROOPA SÜDAMES

Postitused

Kellerteatri lavastus “Liblikapüüdja” tuli Brüsselisse!

3.11.24

Käisin 22. oktoobril eesti keele klassiga teatris “Liblikapüüdjat” vaatamas madalate ootustega, kuna arvasin, et see on jälle igav eestikeelne etendus. Tuli aga välja, et polnudki nii igav ja ma ei jäänudki lõpuks magama. “Liblikapüüdja” on triller ja seda oli tunda. Saalis ja laval oli pidevalt ebameeldiv tunne, mis sundis publikut olema tähelepanelik. Lavastus on adapteeritud John Fowlesi romaanist, mis räägib Miranda Grey röövimisest ning Frederick Cleggi tumedast ja vägivaldsest armastusest tema vastu. Lavastus oli romaanist päris erinev ja see ei aidanud tükist arusaamisele just kaasa. Mõnikord oli tegelaste vaatepunkt üsna segane: Miranda ja Frederick ei rääkinud teineteisele, kuidas nad end tegelikult tundsid. Lavastaja oleks võinud Mirandale monolooge lisada, et vaataja saaks tema mõtteid paremini mõista. Miranda muutus aina tüütavamaks ja tihti ei saanud ma aru, mida ta tegelikult tahtis. Oli mulje, nagu ta mängiks Fredericki tunnetega või lihtsalt muutus lapsikumaks. Ta kü

Loe edasi »

KULTUURINÕUNIK SOOVITAB

2.9.24

7. septembri hommikupoolikul toimuvad Marsinne'i folgifestivalil kontsert ja töötuba „Ruhnu saare lood ja laulud“. Täpsem info ja piletid: Folk Festival Marsinne . 13. septembril esineb Gentis Karmeliitide kloostris B elgia ühe vanima, Genti klassikalise muusika festivali raames Vox Clamantis . Kavas on Arvo Pärt, Cyrillus Kreek ja Mart Saar . 15. septembril esineb Genti kaunimate aedade kontserdisarjas „Whispering Leaves“ Eesti metsosopran Kadi Jürgens. Täpsem info: Kadi Jürgens & Hein Boterberg - Whispering Leaves 26. – 28. septembril toimub koostöös Brüsseli EUNIC klastriga taas Brüsseli linnaruumi luulefestival Transpoesie . Festivali selle aasta alateemaks on sürrealism. Astuvad ette luuletajad, kes esindavad kokku 21 eri rahvust. Toimuvad ettelugemised ja avalikud kirjutamised. Eestit esindab sel korral Jaan Malin ehk Luulur, kes on kaasa võtnud ka oma muusikalise koosluse Rooluulend . Rooluulend esineb 28. septembri õhtul festivali lõpuüritusel Brüsselis Ung

Loe edasi »

NAISKODUKAITSE BRÜSSELI JAOSKOND OOTAB UUSI LIIKMEID

1.9.24

Naiskodukaitse Brüsseli jaoskond, mille loomisele pandi alus 2022. aasta mais, on esimene ja seni ainuke Naiskodukaitse jaoskond, mis tegutseb väljaspool Eestit. Meie jaoskonnas on praegu 16 tegevliiget, neli toetajaliiget ja üks noorliige. Mida annab meile Naiskodukaitsesse kuulumine? Naiskodukaitsest saab väga head teadmised ja oskused, kuidas nii tava- kui kriisiolukorras ise hakkama saada, abivajajaid märgata ja neile abi anda. Naiskodukaitse liikmetel on kohustuslik baasväljaõpe, mis koosneb viiest iseseisvast moodulist: organisatsiooniõpetus, esmaabi, välitoitlustamine, sõdurioskused ja ohutushoid. Selline väljaõpe annab korraliku teadmiste, oskuste ja kogemuste pagasi, mis võib tulla igati kasuks ka tavaelus. Baasväljaõpe toimub osaliselt veebis, praktiline osa Eestis kohapeal. Mida me teeme? Oleme võtnud oma südameasjaks edendada Belgias eestlaste seas iga aasta aprillikuus toimuvat sinilillekampaaniat, millega toetatakse Eesti sõjaveterane. Samuti oleme sel aastal korraldanud

Loe edasi »

„Elu ja armastus“ tekitas Brüsseli filmipubliku hulgas tormi

25.4.24

Pärast selle filmilinastuse väljakuulutamist Eesti Seltsi FB lehel algas nii hasartne kinopiletite ostmine, et paari tunniga olid need välja müüdud ja paljud huvilised jäid tühjade pihkudega. See oli meie siinses Belgia-Eesti kultuurielus vist küll piletimüügi kiirusrekord! Õ nnelikud piletiomanikud seadsid oma sammud 20. aprillil kinno Cinéma Aventure, kus leidis aset kauaoodatud linastus. Režissöör Helen Takkin oli Rudolfi ja Irma loo pannud väga helgesse ja kaunisse pildikeelde, mis võis vaat et isegi leevendada selle vastuolulise ja kurva armuloo traagikat ja säästa vaataja hinge suuremast melanhooliast. Filmi järel toimus vestlusring Mait Malmsteniga, kes oli isiklikult kohale tulnud, et vastata publiku arvukatele küsimustele ja kergitada filmimaailma telgitaguseid. Arvan, et noorem publik, kes tutvus Tammsaare armastuslooga esimest korda, lahkus seansilt uue vaatenurgaga armastusele (mis päriselus ei pruugigi kesta happily ever after !) ning veidi vanem põlvkond sai uue ku

Loe edasi »

Belgia eestlased andsid veteranikampaaniasse igati väärika panuse

22.4.24

Alates 2014. aastast viib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing koostöös Naiskodukaitsega igal kevadel aprillis läbi Sinilille kampaaniat, mis kutsub üles kandma kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks rinnas sinilillemärki. Tänavu kevadel koguti raha, et toetada veterane ja nende lähedasi ning tervishoiu valdkonda laiemalt. Sinilille kampaania käigus kogutud annetustega aidatakse kaasa Põlva Haigla uudse taastusravilinnaku rajamisele, luuakse koostöös Eesti Discgolfi Liiduga esimene puuetega inimestele ligipääsetav discgolfirada ning soetatakse Otepää Tervisekeskusele spordi- ja taastusvahendeid. 14. aprillil andis Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Brüsseli jaoskond teist kevadet järjest au Brüsseli Eesti Koolis, kogudes annetusi ning tutvustades digitunni õpilastele veteranikuud ja naiskodukaitsjate rolli sinilillesaadikutena. Brüsseli jaoskonna sinilillelett leidis käsitlemist ka riigikaitsetunnis ning tekitas kooliperes rõõmsat elevust. Lahkete annetajat

Loe edasi »

Piret Raud käis õpilasi inspireerimas

10.4.24

Kevadised märtsituuled toovad juba mitmendat korda Brüsselisse külalisi Eestimaalt, põhjuseks meile oluline emakeelepäev. Sel õppeaastal said Laekeni kooli õpilased lähemalt tuttavaks armastatud lastekirjaniku Piret Rauaga. Ei ole palju kirjanikke, kes illustreerivad oma raamatuid ise. Piret Raud oskab luua nii armsaid ja südamlikke jututekste kui ka lustakaid ja fantaasiarikkaid joonistusi. Kohtumisel näitaski Piret Raud oma raamatuid ja illustratsioone ning luges ette katkendeid oma juttudest. „Juttudes on ju kõik võimalik – jalgadega kalad, lendavad pliiatsid ja täpilised koerad,“ selgitas kirjanik, joonistades lastele juba armsaks saanud tegelasi tahvlile. Laste küsimused ürituse lõpus ei tahtnud kuidagi lõppeda. Kõik olid koolis ja kodus korralikult valmistunud – usinasti tema raamatuid lugenud ja küsimusi välja mõelnud. Paljudel olid kaasas isiklikud raamatud ning kõik said ka kirjaniku autogrammi. Laste arvates oli huvitav kuulda, et Piret Raud ei tahtnud lapsepõlves sugugi kirj

Loe edasi »

Emakeelepäevad Alicantes

1.4.24

Iga aasta 14. märtsil tähistatakse nii Eestis kui ka väliseestlaskonnas Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva puhul emakeelepäeva, mis rõhutab emakeele olulisust ja hoiab meie kultuuri ja keelt elavana. Selle tähtpäeva raames kogunevad välismaal tegutsevad eesti keele õpetajad kogu Euroopast nädalavahetuseks koolitusele, et jagada kogemusi ja täiendada teadmisi. Sel aastal võõrustas väliseesti õpetajaid päikesepaisteline ja soe Alicante, kus oli võimalus külastada kohalikku Euroopa Kooli ja vahetada mõtteid pühendunud kolleegidega kogu Euroopast. Belgiast käisid Alicantes silmaringi laiendamas Brüsseli Euroopa Koolide ja Belgia Eesti Kooli õpetajad. Emakeelepäevad avas Andres Rundu, kes on Eesti Vabariigi suursaadik Hispaania Kuningriigis ja Andorra Vürstiriigis, ning tervitusvastuvõtule järgnes tihe nädalavahetus täis põnevaid seminare, vestlusi ja töötube. Haridusteadlased Grete Arro ja Merilin Reede tutvustasid oma õppemeetodit „ Tõhus Viga “ ning Aili Rundu arutles rändelaste ja nen

Loe edasi »

Eestikeelsed jumalateenistused

26.2.24

Armsad Brüsselis ja selle läheduses elavad eestlased ja mõned muudki, kes märtsi esimesel pühapäeval seal! Pange märkmikusse kirja! Saame kokku! Kodust kaugel olles on ehk oluline teiste samakeelsetega kokkusaamine. Kolm, neli korda aastas on võimalus Rootsi koguduse maja kirikusaalis eestikeelsetel jumalateenistustel ja peale seda kohvilauas kokku saada. On paastuaeg. Üks tark ja tundlik vaimulik on kord öelnud, et kui soovid paastuajal Jumalale sammu ligemale jõuda, tuleks püüda ligimesele kaks sammu ligemale jõuda. Eestikeelsel jumalateenistustel ja kohvilauas on võimalik need kolm sammu teha. Eestikeelsete jumalateenistuste uus algus oli aastal 2011. Leiti soe ja hubane kirikusaal, mille juures oli ka mugav ruum kohvilaua katmiseks, kenaks koosolemiseks peale jumalateenistust. Imekombel avastati, et on üks väga hea kohalik organist, kes armastab Eestit ja oskab eesti keelt. Olid olemas inimesed, kes olid sellest väga huvitatud, et neli korda aastas võiksid eestikeelsed jumalatee

Loe edasi »